Helista ja küsi lisa +372 5385 8880

Autorid

Citystock
info@citystock.ee

Tükike Ülemiste City ajalugu: salastatud Dvigateli tehase tsehhist CityStocki laohooneks

Pildid / - IMG_citystock hooneTänastel Ülemiste City aladel alustas juba 1899. aastal tegevust suur ja võimas vagunitehas Dvigatel. Õigupoolest alustati tehase rajamist kaks aastat varem, kui toonaste tavade kohaselt tsaar Nikolai II tehase põhikirja oma allkirjaga kinnitas ja seeläbi Tallinna ühe kuulsusrikkaima ettevõtte rajamiseks rohelise tule andis. Kokku püstitati tehase tarbeks ligi 220 hoonet, milles aastate jooksul valmistati vaguneid, sisepõlemismootoreid, suurtükimürske, sportlennukeid ning sügaval nõukaajal ka saladuskatte varjus tuuma ja kosmosetööstuse detaile. Täna asub selle sama tehase suurimas hoones CityStocki ladu. Laternamatkade eestvedaja Mihkel Reile räägib põneval teemal lähemalt.

“Kui tehas 19. sajandi lõpul ehitati, oli tegu puhtalt raudteetehasega. Sarnaselt enamikule tolleaegsetele tehastele rajati ka Dvigatelis lisaks tootmishoonetele oma tööliskasarmud. Erinevalt aga Kopli poolsaare laevatehastest asusid Dvigateli tsaariaegsed elamud tootmishoonetest eemal – täna tunneme neid Torupilli Selveri taga olevate kahekordsete puitbarakkmajadena.

Nõukogude ajal kujunes Dvigatelist aga omalaadne migratsioonipump, mis toetas tollast poliitikat, mille eesmärgiks oli asustada läänepoolseid inimesi itta ja vastupidi. Ikka selleks, et erinevad rahvused omavahel seguneksid ja aegade jooksul tekiks neist üks nõukogude rahvas. Eks siia tuldi muidugi Nõukogudemaa avarustest ka lihtsalt paremat elujärge otsima. Nende inimeste majutamiseks kerkisid taaskord üle linna ka suured elamud, millest tuntuimad on Tartu maanteel Stockmanni vastas olevad Stalini-aegsed majad, millest omakorda kuulsaim on kahtlemata nurgapealne torni ja viisnurgaga maja. Lisaks ehitati Dvigateli elamud ka Majaka tänava otsa, Lasnamäele Smuuli tee ja Laagna tee nurgale, Keldrimäele jne.”

Psst..! Ülisalajane tuumareaktorite tehas!

Nüüd aga hüppame seitsme penikoorma saabastega nõukogude aja lõppu. Dvigateli territoorium oli toona kinnine, sest tegemist oli salajase tuumatehnika ja sõjandusega seotud alaga, kus toodeti kõige muu hulgas ka reaktoreid. Just kattevarju eesmärgil on tehas kandnud aegade jooksul ka koodnimesid "postkast nr 130" ja "V-8817".

Ajalooliselt oli Dvigatel vagunitehas, nõukogude ajal tehti seal aga erinevaid metallitöid. Eriti aktiivselt arendati tegevust edasi rahvusvaheliste kriiside – Berliini ja Kuuba kriisi – ajal. Siis juurutati tehases tolle aja eesrindlikumat aparatuuri ja peenemaid tehnoloogiaid,” räägib Mihkel ning lisab, et 1980ndatel, kui USA president Ronald Reagan kuulutas välja n-ö tähesõdade programmi, hakati Dvigatelis kosmosesõjas vajamineva relvastuse arendamiseks valmistuma. Just selleks otstarbeks ehitatigi tohutusuur 44. tsehh, mille ühes löövis asub täna CityStock.   

Muidugi Nõukogude aegses Dvigatelis toodeti päris valmistoodangut vähe. Spionaaži kartuses valmistati enamasti numbri- ja tähekombinatsiooniga kodeeritud juppe, mis transporditi järgmisesse tehasesse edasiseks kokkupanekuks. Lõppmontaaž toimus sageli alles kosmodroomil või vastaval tuumaobjektil.

Ülemiste City alad, redised ja Lenini peaga bareljeef

Pildid / - IMG_6631“1986. aastal võttis interrindelane ning Eesti riikluse vastu võitleja Vladimir Jarovoi tehase juhtimise üle, mis tähendas, et ka Dvigateli töölised saadeti Vene impeeriumi eest ja Eesti vastu võitlema. Teatakse väita, et ligi6000 töölist piketeeris tänavatel, nende seas ka sadakond eestlast. Ise nimetasid need eestlased end “redisteks” ehk pealt punased, seest valged,” räägib Mihkel ning lisab naerdes, et mindi, kuna töölt sai ju vaba päeva. See tähendas omakorda, et mõned neist kasutasid avanenud võimalust lihtsalt tööluusiks ja kadusid piketikolonnist kõrvale, linnapeale omi asju ajama. “Tehas oli paljuski Nõukogude Liidu eest võitlemise keskus ja Jarovoi selle eestvedaja. Lõõtsa tänaval asuva R-kioski juures asub veel tänagi bareljeef, mille ees toimusid agitatsiooni koosolekud. Vaid Lenini pea on seina pealt eemaldatud.”

Laulva revolutsiooni ajal tehase areng seiskus, kuid keerulistest aegadest hoolimata tootis Dvigateli tehas kuni 1991. aastani  NSV Liidu aatomi-, kosmose- ja keemiatööstusele seadmeid. Nõukogude Liidu lagunemisel kadus turg ning viis aastat hiljem kuulutati välja tehase pankrot. Täna asub tehase alal Ülemiste City ärilinnak, seal hulgas ka CityStocki ladu.   

Lõpetuseks veel mõned huvitavad näited Dvigateli toodangust: Pirita olümpiatule urn valmistati Dvigatelis, nagu ka Pirita tee äärde püstitatud mälestusmärk hukkunud langevarjurile Charles Leroux´le, kes Lasnamäe kohal õhupalli korvist hüpates tuule tõttu Tallinna lahte maandus ja seal uppus.

Kui Sa soovid ladustada oma asju Dvigateli endises tehasehoones asuvas minilaos, siis võta meiega ühendust!

Tagasi
Drive-IN väikelaod Ülemiste Citys